Kusukela ngomzuzu wokuqala sinquma ukuhlanganyela impilo yethu nenja, kufanele sikhumbule ukuthi kuzodinga uchungechunge lokunakekelwa ukuze sijabule, phakathi kwayo okuwukuzivocavoca nsuku zonke, inkampani eningi nothando, kanye nokudla okwanele.
Ngalo mqondo, selokhu kwasungulwa ukudla kwezilwane, ngesikhathi seMpi Yesibili Yomhlaba, sitsheliwe futhi saphindaphindwa isikhangiso sokuthi ungadla kuphela lolo hlobo lokudla nokuthi kukhona okunye ukudla okunobuthi kubo. Kungani izinja zingadli anyanisi? Ingabe kuyingozi kangako?
Njengakho konke kule mpilo, kuya. Uma ungamniki inani eleqile, akukho okuzokwenzeka. U-anyanisi iqukethe into ebizwa nge-n-propyldisulfide, enobuthi ezinjeni ngamanani aphezulu njengoba ibulala amangqamuzana abomvu egazi. Ngokwenza njalo, kumenzela uhlobo lwe-hemolytic anemia azodinga usizo lwezilwane ukuze alulame.
Izimpawu zobuthi buka-anyanisi zizovela ezinsukwini ezi-5-6. Zimi kanje: isifo sohudo, ukucobeka, ukuhlanza, ukuphefumula kanzima, umchamo onegazi, nokwanda kwenhliziyo. Uma umngane wethu edle u-anyanisi kakhulu kunalokho kufanele futhi eqala ukuphatheka kabi, kufanele simyise kudokotela wezilwane ngokushesha okukhulu.
Ngabe u-anyanisi uyingozi engakanani enjeni? Cha akunjalo. Ukuze kube njalo, kufanele usebenzise u-0,5% wesisindo somzimba wakho kulokhu kudla, into abantu abangayenzi. Ngaphezu kwalokho, kufanele kukhunjulwe ukuthi ngeke sondle inyama ngalokhu kudla nsuku zonke, ngaphandle kwalokho ngabe asikunikeli konke ukudla okunomsoco isilwane esikudingayo ukuze sikhule.
Futhi kukhona okungaphezulu: u-anyanisi unezakhiwo ezizuzisa kakhulu umzimba. Kuvikela uboya obusuka kumagciwane, kuthuthukisa ukujikeleza kwegazi futhi kuqinise amasosha omzimba.. Ngakho-ke unganqikazi ukumnika u-anyanisi omncane ngezikhathi ezithile. 🙂